Kõnnin ja kõnnin ja kõnnin

22. september
Temperatuur: 17 kraadi
Samme: 19 424

Päeva algus oli raske, kuna 6.30 jõudsime Lvivist Kiievisse ja seejärel sõitsin taksoga koju magama. Magasin kella 12ni. Minu armsad Karl ja Kaisa ja Kertu tulid teatavasti paar päeva tagasi Kiievisse, niiet otsustasime nendega kokku saada. Kell 15.00 saime Ema kodumaa skulpuuri juures kokku ja käisime esimese platvormi peal, mis peaks olema 36,6m kõrgusel.

Seejärel kõndisime mööda jõe äärt tagasi kesklinna poole ning teepeal läksime minu lemmikrestorani (Katyusha) lõunatama. Mulle tundus, et nad olid selle koha üle sama rõõmsad kui mina esimesel korral sinna minnes.

Pärast sööki sain Kareemiga kokku ning läksime Maidanile, ostsime jäätist ja istusime. Umbes 15 minuti pärast kuulsin rõõmsat ja tuttavat häält... Kaisa poolt! Kes tuli parajasti metroopeatusest välja ja silmas mind.

Käisime siis koos kahes erinevas baaris ning vahepeal liitus meiega ka Nazar. Päris kirju ja vahva õhtu oli, sai parasjagu palju lollusi tehtud.

23. september
Temperatuur: 17 kraadi
Samme: 34 601

Minu tänase päeva eesmärk oli leida endale ruudukujuline õhuline sall, et Nazar saaks mulle õpetada, kuidas seda kanda nii nagu Jeemenis. See ülesanne oli umbes 10 korda raskem, kui ma arvasin. Aga lõpuks ma leidsin ja olin ERITI ÕNNELIK! Läksin ostma ja.. Aoinult sularaha võtavad vastu. Nooo, okei. Ruttu siis pangaautomaati otsima, mille õnneks-õnneks leidsin umbes 20 meetri kauguselt, juhhei!

Seejärel sain kokku Julianna ja Kareemiga. Kuna Julianna oli parajasti teel juuksurisse, siis edasi läksime Kareemiga kahekesi. Mul oli kõht ERITI tühi ja eilsest õhtust alates oli mul KFC kana isu. Seega me läksime KFCsse ja olin maailma kõige õnnelikum inimene, kui lõpuks süüa sain. Nazar lubas meiega liituda altes kella 5st, seega meil oli veidi aega. Jalutasime ühte parki, kus olime varem käinud, kuna seal oli ilus vaade. Kuulasime muusikat, istusime ja lihtsalt nautisime päikest. Ja täpselt nii hea oligi seal olla.

Saime Nazariga kokku ja hakkasime jalutama kesklinna poole (teistsugust teedpidi kui tavaliselt) ning Kareem tahtis, et Nazar räägiks sellest, kuidas Ukraina vabaks sai. Seega meil oli parasjagu pikk jalutuskäik ja jutustus I maailmasõjast. Ma tunnen, et ma olen ümbritsetud nii meeletult huvitavatest ja tarkadest inimestest ja see paneb mind tahtma ise olla samuti parem, targem ja toredam. Nazar on meeletult hea ,,jutuvestja" ja teda võikski kuulama jääda.

Kesklinnas saime teistega kokku ja läksime... Katyushasse sööma! Mulle tundub, et minu elu Kiievis on ühest söögikohast teise kõndimine.. Aga vähemalt väga heade vestluste saatel ja imeilusas linnas otseloomulikult. 

,,Oleme nii nagu Kareem igal pildil"

 Tsau-tsau!