Ikka veel lõunamaa

1. september- teadmistepäev
Temperatuur: 27 kraadi
Samme: 14 709

Enne jutustamist tahaks veel öelda, et eile vaatasin, kuidas mu blogi telefonist lugeda on. Päris kole on kohati ja pildid omavoliliselt muudavad kohti ja tekitavad mingeid suvalisi tühimikke. Kui leian aega, siis üritan parandada, kui mitte, siis prašuu praštšeenije, miilõie druzjaa!

Kiiev jätkab endiselt oma lõunamaa mentaliteeti ning ärkan iga hommik selle peale üles, et mul on palav. Hommikuti on isegi toas 27-28 kraadi sooja. Ma küll magan üks aken lahti, aga see eriti ei aita. Tundub, et pigem isegi segab und. Siiamaani on iga hommik mingil kellaajal (6-7 paiku) olnud õues selline lärm nagu lennuk, rong, buss, tramm ja kõik maailma autod sõidaksid samal ajal mu aknast mööda (elan viiendal korrusel). 

Üks minu tänastest eesmärkidest oli leida endale inglise-vene sõnastik/raamat mõnest Ukraina online raamatupoest. Ma ei mõtle sõnaraamatut, vaid pigem olulisemate fraasidega raamatut, mida igapäevaselt rakendada. Ma olen parasjagu vaeva näinud selle leidmisega ka teistel päevadel, aga täiesti edutult. Küsisin veel meie kohalikelt ukrainlastelt ka, kes lubasid mind aidata. Eks näis, kas kuu lõpuks leian!

Kella 3ks läksime Juliannaga taaskord keraamikakoolitusele mäe tippu, veidrasse majja. Seekord tegin mina suure taldriku ning meisterdasin ka ühe suitsupääsukese. Koolituse läbiviijale väga meeldis see. Eks näis, kas pääsuke peab ka kuumusele vastu ahjus. Taldrikuga ma eriti rahul tegelikult ei ole. Meil oli päris palju aega ning mul said ideed otsa, mida teha. Ja siis ma aina ,,tuunisin" seda taldrikut ja lõpuks sai ta selline. Ma kuidagi ei ole samal lainel teiste inimestega seal. Teistel läheb kõvasti rohkem aega kui mul, nad vist viimistlevad rohkem kui mina? Täpselt ei teagi, aga mina jõudsin oma asjadega väga kiiresti alati valmis ja siis aeg-ajalt vahtisin lakke.

Pärast koolitust saime kokku Estheriga ning läksime Khreshchatyki tänavale, kus pidime kokku saama Egiptuse poisiga (parandus- ta õpib Egiptuses, aga pärit on Saudi Araabiast) ning teiste ukrainlastega. Teadmiseks- kui ma viitan ,,ukrainlastele", siis nende all mõtlen neid ukraina meditsiiniüliõpilasi, kes otseselt tegelevad välisvahetuse ja meiega. Teised pidid jõudma umbes 20 minuti pärast. Üks ukrainlastest kirjutas meile, et me läheks söögikohta kohale ning võtaks meile laua (restorani nimi oli Paslednjaja Barrikada). Meil läks umbes 20 minutit aega, et see söögikoht üles leida. Kui lõpuks leidsime, siis sisenedes küsiti meilt parooli, mis meil õnneks olemas oli (aitäh, ukrainlased). Ja seejärel juhatati lauda. See oli tõeline kogemus, kuna pakuti Ukraina toitu ning atmosfäär oli samuti vastav. Isegi elav muusika oli olemas (akordionimuusika). Ootasime teisi tükk aega, kuni otsustasime osta veini ja tellida eelroa (erinevad lihad, sinep, mädarõigas ja leib). Teised jõudsid ~1,5h hiljem lubatust, aga see-eest tuli palju rahvast, keda ma juba tundsin ja kellega ma väga hästi läbi saan. 

Saudi Araabia poiss (edaspidi Kareem) rääkis oma situatsioonist lennujaamas. Kui ta oli jõudnud passikontrolli, siis seal töötav naisterahvas vaatas passi, vaatas talle otsa ja seejärel helistas ruttu kellelegi teisele. Seejärel viidi Kareem ülekuulamisruumi, kuhu ta jäeti 15 minutiks täiesti üksi. Lõpuks keegi tuli siis teda ,,üle kuulama". Kaasas oli ka veebikaamera, et kõike salvestada. Temalt sisuliselt küsiti kõike: miks sa siin oled, kes su vanemad on (ja kõik nendega seonduv), palju sul sularaha on, mis sul kotis on jne. Ja kõik sellepärast, et ta on pärit Saudi Araabiast.

Lihataldrik koos leibadega

Vasakult: ..., Diana, Esther, Julik, Yana, mina, Kareem

Kõik teised läksid pärast söömist koju, ainult mina ja Esther jäime natukeseks veel linna. Teatavasti homme on esmaspäev ja ukrainlastel algab kool. Jalutasime veidi ringi Iseseisvuse Väljakul. Estherile tuli meelde, et tal on neljapäevaks piletid Luikede Järve balletile ning kutsus mind kaasa. Ta oli piletid ostnud umbes kaks kuud tagasi, 1 pilet=2,5€. Nii võib teatris käia küll! Ja nüüd lähipäevil läheme poodi, et endale midagi viisakamat selga osta.

Praeguseks on käes esmaspäeva hommik ja söön hommikusööki. Olen päris ärevil, kuna täna on esimene päev haiglas. Kuna tegu on erakliinikuga, siis operatsioonid algavad mugavalt kell 12, kuid sellevõrra saan hiljem koju. Loodan, et suudan Google Mapsi abil koha ilusti üles leida. Mul oli algselt plaan sinna jalutada (~4km), aga täna on taaskord nii meeletult kuum (kell 10.30 on 26 kraadi sooja), et selle idee matsin maha.

Valmis!

 

Lõppu üks meeleolukas video ka (häälega vaatamine on rangelt soovituslik!).