Temperatuur: 25 kraadi
Samme: 25 331
Täna oli parasjagu pikk päev. Mitte sellepärast, et oleks väga palju teinud, vaid pigem veetsin väga palju aega teiste vahetusõpilastega suheldes. Kuna vestluseid siia ümber kirjutama ei hakka, siis on aeg Kiievi ülestäheldusteks!
1. Kui sa Kiievisse tuled, siis arvesta, et sa kõnnid meeletult palju. Ja see kõndimine pole lihtsalt jalutamine- see on ühest mäest üles, teisest mäest alla vantsimine.
2. Inimesed suitsetavad tänaval väga palju, vähemalt võrreldes Eestiga. Sisuliselt iga kord kui jalutan, siis olen suitsumehe/-naise taga ja pean siis kas temast ette tormama või parasjagu palju meetreid taha jääma, et suitsuvine sees kõndima ei peaks.
3. Metroo. Metroo on koht, kus raamatut lugeda, õppida, telefonis olla või magada. Aga sõpradega seal rääkida igatahes ei saa. Õigemini- saab, aga on meeletult tüütu ja väsitav. Aga üldiselt olen ma suur metroo fänn. Näiteks tipptundidel liiguvad metrood väga tihedalt (~vähem kui 1 minuti tagant). Lisaks mulle meeldib see tuuleiil, mis tekib, kui metroo hakkab saabuma. Ja metroo peale saab alati loota! Välja arvatud vahemikus ~00.15-5.30. :) Ja muidugi- sa saad valida, millisesse vagunisse minna. See on hea seetõttu, kui juhuslikult on kuskil kamp purjus inimesi või eriti lärmakaid tüdrukuid vms, siis saad minna kindlalt teise vagunisse kui nemad, juhuu!
4. Muu transport. Võimalus on sõita bussi või maršrutkaga. Mitte kumbki ei meeldi mulle. Bussid on enamasti väga täis ja kui sa bussi astud, siis teoreetiliselt peaks olema seal inimene, kellelt sa saad pileti osta. Aga enamasti sa ei saa aru kellelt (ning nad ise ei tule su juurde). Mina saan aru selle järgi, et see inimene vaatab mind väga kurjalt. Neil pole erilist vormiriietust ka, aga käes on neil enamasti palju sularaha ja piletid (aga uskuge mind, ikka väga raske on seda inimest leida). Teine võimalus on maršrutka, mis on veel nõmedam. See on eriti paksult inimesi täis, ära isegi looda istuma saada (ma olen paaril korral maha jäänud, kuna inimesi ei mahtunud enam peale). Pileti pead sa ostma bussijuhi käest, aga sageli olen ma bussi tagaosas ja ma peaksin saatma inimeste kaudu raha bussijuhi kätte ja siis saan vastava summa tagasi, AGA piletit ei saa!!! Seega võimalusel olen maršrutkades jänest sõitnud. Kummaski pole piletikontrolli, seega see jääb enda südsmetunnistusele ja mõnikord inimesed saadavad pahuraid pilke.
5. Toidupoes on alati pikad järjekorrad, olenemata kellaajast. Kõige pikemad on need muidugi vahetult enne sulgemist. Ja juhul kui järjekord pole pikk, siis on kassapidaja väga aeglane. :) Sama kehtib ka riietepoodide kohta. Seal on müüjatel palju tegemist riiete tagastamisega ja paberimajandusega, seega sinule kui ostjale väga palju aega ei pühendata.
6. Kiievis on kõige odavam McDonald's maailmas (ja see on parem kui nt Eestis).
Õhtu möödus taaskord keskööni jutustades ja ringi jalutades.
11. september
Temperatuur: 27 kraadi
Samme: 19 273
Täna oli mingi usupüha, mistõttu minu haigla täna ei töötanud ja mul oli vaba päev. Alguses oli plaan minna koos Nazariga loengusse, aga siis tuli välja, et see on pigem interaktiivne ja siis ma põhimõtteliselt ei julgenud minna. Nazar on pooleldi Ukrainast, pooleldi Jeemenist ja teatud asjaolude kokkulangemisel õpib ta ingliskeelses õppekavas. Neil on parajast sõja- ja katastroofimeditsiin. Lähen mõnel teisel päeval hoopis.
Selle asemel käisin toidupoes, pesus, koristasin ja kirjutasin blogi. Ning siis jäin ootama, et keegi vabaks saaks, et linna minna.
Lisaks lihtsalt kokkusaamisele, toimus täna ,,One hour trip". See kujutas endast seda, et Ukrainas elavad üliõpilased tulid kuulama, mida meie räägime oma riikidest, ülikoolidest, haiglatest. Meile oli ette antud küsimused ja seejärel igaüks vastas ning lõpuks imestasime ja muljetasime, kui erinevad kõik on. Kuid peab tõdema, et Ukraina ja Eesti on väga sarnased väga paljudes asjades (ülikool, haigla, residentuur, toit etc). Kohtasime palju erinevaid tudengeid, kellega jutustada ja muljetada. Aga lõppude lõpuks ei jaksa uute inimestega suhelda (sest jutt on suhteliselt sarnane kõigiga) ja suhtlen ikka oma lemmikinimestega.
11. september
Temperatuur: 27 kraadi
Samme: 19 273
Täna oli mingi usupüha, mistõttu minu haigla täna ei töötanud ja mul oli vaba päev. Alguses oli plaan minna koos Nazariga loengusse, aga siis tuli välja, et see on pigem interaktiivne ja siis ma põhimõtteliselt ei julgenud minna. Nazar on pooleldi Ukrainast, pooleldi Jeemenist ja teatud asjaolude kokkulangemisel õpib ta ingliskeelses õppekavas. Neil on parajast sõja- ja katastroofimeditsiin. Lähen mõnel teisel päeval hoopis.
Selle asemel käisin toidupoes, pesus, koristasin ja kirjutasin blogi. Ning siis jäin ootama, et keegi vabaks saaks, et linna minna.
Lisaks lihtsalt kokkusaamisele, toimus täna ,,One hour trip". See kujutas endast seda, et Ukrainas elavad üliõpilased tulid kuulama, mida meie räägime oma riikidest, ülikoolidest, haiglatest. Meile oli ette antud küsimused ja seejärel igaüks vastas ning lõpuks imestasime ja muljetasime, kui erinevad kõik on. Kuid peab tõdema, et Ukraina ja Eesti on väga sarnased väga paljudes asjades (ülikool, haigla, residentuur, toit etc). Kohtasime palju erinevaid tudengeid, kellega jutustada ja muljetada. Aga lõppude lõpuks ei jaksa uute inimestega suhelda (sest jutt on suhteliselt sarnane kõigiga) ja suhtlen ikka oma lemmikinimestega.
 |
| lollid näod jne |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar